Ronimises eristatakse enamasti 3 erinevat ronimisstiili:

  • Bouldering

  • Sport ronimine

  • Traditsiooniline ronimine

    Tegelikult on veel abironimine, mil ronitakse ronimisredelitega. Loomulikult saab erinevaid stiile segada ning üks mitme köie pikkune sport ronimise rada võib mõne lõigu peal vajada ise julgestuspunktide panekut või lausa redelitega ronimist.

    Bouldering

    Lüllemäel saab harrastada madalamal ronimisseinal ronimist, kus julgestusvahendiks on seina all olev matt. Ronija vajab vaid ronimissusse. Inglise keeles on sellise ronimise nimetuseks Bouldering. Eesti keeles kasutatakse ka sõna rahnuronimine, sest algselt hakatigi ronima väiksemaid rahnusid.

    Sport ronimine

    Sport ronimisel ronitakse pikemaid radu, julgestatakse köiega.

    Piki rada on roinimisseina külge kinnitatud poldid, raja lõppu kinnitatud ankrud. Lisaks ronimissussidele vajab ronija nüüd ka vööd, kuhu on seotud köis ning rajapeal vajamine hulk ekspresse (2 karabiini, mis on ühendatud slingiga). Ronija vajab nüüd ka julgestajat, kes asub köie selles osas, mis tuleb julgestuspunktist (kas siis poldi külge kinnitatud ekspressist või jaamast). Julgestajal on samuti ronimisvöö, kuhu on kinnitatud julgestusvahend ning läbi mille ta annab ronijale köit järele vastavalt kui kiiresti ronija ronib (ülaltjulgestuse puhul jällegi tõmbab köit sisse).

    Ronija ronib rada ning paralleelselt peab ta ekspresse poltide juures olevatesse ekspressi panemis kohtadesse panema ning seejärel köie ekspressi alumisest karabiinist läbi panema. Raja lõppu jõudes ronija klikib köie jaamast läbi ning julgestaja laseb ta alla (kui tegemist oli ühe köie pikkuse rajaga).

    Traditsiooniline ronimine

    Traditsioonilise ronimise korral peab ronija nüüd kõik julgestuspunktid seinale (pragudesse) ise panema. Ronija ronimisvöö on selle stiili puhul kordades raskem, sest seal on kilode viisi rauda (klemmid,friendid, tricam'id, naelad, ekspressid jne). Ronija peab leidma sobiliku koha kuhu panna julgestuspunkt, selle kindlalt sinna panema, klikkima ekspressi ja seejärel köie. Sageli on jaamadeks siiski püsivad punktid, muidu peab ronija laskudes osa varustust seinale jätma - sest peab ise jaama tegema, millest laskuda.